Leanika Järve omab firma Epicenter Kinnisvara sai hiljuti ühe olulise tunnustuse osaliseks – töötajad esitasid ettevõtte töötaja- ja peresõbralikemate ettevõtete konkursile ja ettevõte jäi seal jagama I-II kohta. Kindlasti on see suur tunnustus ettevõttele ja ka Leanikale, kellele oli see isegi veidi üllatuseks, et töötajad firma juhtimispoliitikat nii kõrgelt hindavad. Töötajaid on firmas 30, kuid Leanika soovib töötajaid lähiajal juurde värvata.
Lisaks edukale kinnisvaraärile, mida Leanika ajab, kasvab tema peres 4 last: 16-aastane poeg, 13-aastased kaksikud tütred ja 3-aastane poiss – pesamuna. Just pesamuna kõrvalt lõigi Leanika oma teise kinnisvaraettevõtte Epicenter Kinnisvara OÜ. Kinnisvarasektorisse sisenes Leanika aga sügaval MASU ajal, selle sammu tõttu pidasid ümbritsejad teda „hulluks“. RE/MAX on nüüdseks Eestis tuntud firma, mis Eestisse jõudis Leanika vedamisel.
Kuidas RE/MAX Sulle silma jäi?
Olin Leedus ühel messil pakkumas laste mänguväljakuid ning RE/MAX-i boks oli minu boksi vastas. Mulle meeldis nende kontseptsioon, astusin ligi, uurisin võimalust tuua see firma Eesti turule ning paari nädala pärast lendasin juba Ameerikasse tehingut tegema. Minu RE/MAX Professionalsis kontoris töötas tippaegadel 55 maaklerit. See on olnud siiani minu elu kõige kihvtim projekt. Juba RE/MAXis pöörasin suurt tähelepanu töötajate väljaõpetamisele ja koolitamisele. Sellest ajast saadik olen ka ennast pidevalt koolitanud ning arendanud ja võin väita, et olen üks parimaid kinnisvaraäri treenereid Eestis hetkel.
Mitmel rindel Sa praegu tegutsed?
Lisaks osalusele ja tegevjuhtimisele Epicentris, on mul osalus veel ehitusettevõttes Professionals OÜ ja juba enne mainitud koolitustööd teen firmas Leprofit OÜ ning oman osalust Kassisabas 7 korteriga arendusprojektis, mille küll kohe maha müüme.
Kas Sa palgatööd oled ka kunagi teinud?
Jah, paaril korral. Olen töötanud aasta aega Ameerikas kruiisilaeval, teinud seal rasket tööd väikese raha eest. Selle töö sain omamoodi ettenägelikkusele. Värbamine toimus tol ajal Viru hotellis ja kuna ma väga tahtsin seda tööd saada, mõtlesin, et värbajaga tuleb kuidagi vabamas õhkkonnas jutu peale saada. Aga kuhu väsinud värbaja pärast tööpäeva läheb? Ilmselt mitte kaugemale kui hotelli baari. Nii oligi. Tegin temaga juttu, tuletasin meelde, et osalen ka konkursil ning rõhutasin, et ma olen väga motiveeritud seda tööd tegema ning räägin hästi inglise keelt. Nii ma varsti kohvrid pakkisingi ja Ameerikasse sõitsin. Tegelikult sain ma pakkumise isegi ühele suurele kruiisilaevale Aruba saarel, aga kuna tol ajal internetti ei olnud ja olemasolevatelt maailmakaartidelt mu vanemad Arubat ei leidnud, siis turvalisuse kaalutlustel sinna ma ei läinud. Pärast muidugi teada saades, millise töö vastu ma Aruba saare laevatöö vahetasin, oli kahju, aga ajad olid sellised… omamoodi põnevad.
Palgatööd olen teinud veel paaris firmas. Oli ühes väike ettevõttes juhiabi ning müügijuht laste mänguväljakuid müüvas firmas. Viimasest sain tugeva müügitöö kogemuse, mis andiski mulle julguse alustada ettevõtlust – kui ma suudan müüa ettevõttele, siis ma suudan müüa ka iseennast. Nii oligi – tulin töölt ära ja hakkasin endisele tööandjale pakkuma müügiteenust peamiselt Leedu turule. Eestis ja Leedus tundus mulle olevat sarnane majanduskliima, sain teha head koostööd nii lasteaedadega kui ehitusfirmadega. Läti ei tundunud toona nii ahvatlev. Nii ma 2005. aastast siis 1,5 aastat Leedus tegutsesin. Mõnikord sõitsin öösel bussiga koos kaksikutega Vilniusesse, tegin oma ärikohtumised ära ja sõitsin Tallinnasse tagasi. Lapsed olid igal pool kaasas.
Kust Sa kapitali said?
Stardikapitaliks oli mul endal kõrvalepandud raha, mille olin teeninud palgatööga. Siis hakkasin müüma ette – 50% võtsin ettemaksu.
Millisest tööst Sa lapsepõlves unistasid?
Tahtsin saada arstiks. Pärast põhikooli läksin Tallinna Meditsiinikooli meditsiiniõeks õppima, kuid kuna õpingute ajal toimunud muudatuste tõttu oleks ma saanud vaid kutse-, mitte keskhariduse, siis jätsin õpingud seal pooleli, sest ülikooli saamiseks sellest ei oleks piisanud ja läksin tagasi keskkooli. Igasugune motivatsioon oli kadunud – kui ma varem olin olnud väga hea õpilane, siis pärast seda vintsutust kadus mul igasugune õpimotivatsioon ära.
Kas see on olnud Su elu suurimaid tagasilööke või oled veel midagi sarnast kogenud?
Väga raske oli, kui ma vahepeal ei töötanud ja pidin oma esimese abikaasa käest raha küsima. Mitte et mees ei andnud – andis hea meelega – aga ma tundsin ennast kerjusena ja kohutavalt halvasti. See tunne pani minus idanema kinnisidee, et pean saama iseseisvaks. Üks minu moto pärinebki sellest ajast: „Naine peab sünnitama niipalju lapsi, kui ta ise jõuab üleval pidada.“ Mind innustas mu sõbranna, Kairi Ummus; vaatasin talle alt ülesse. Ta töötas tol ajal Pindi Kinnisvaras (täna töötab ta Epicenter-is), ta oli nii iseseisev ja edukas ning see pani ka mind enda kallal töötama.
Paljud inimesed ütlevad, et nad alustaksid küll oma äri, aga pole head ideed.
Peab leidma oma kire ja hirmud korraks kappi panema. Igaühel on mingi asi, mida talle meeldib teha. See on kõige alus (minu uus kirg on näiteks hetkel koolitamine – tahaksin sellega üha rohkem tegeleda!). Armastad pildistada, oskad pildistada – aga poed selle taha, et pole kvaliteetset fotoaparaati. Äkki keegi laenab alguses? Või kui teed vahvaid lillekompositsioone. Alusta tuttavatest – paku alguses välja odavam hind lillepoe hindadest. Näita, et teed head tööd ja kliendid hakkavad sind leidma. Leia oma nišš. Tihti lihtsalt aga inimestel ei ole julgust esimest sammu teha.
Edukaks saab inimene, kes on töökas. Talendid jäävad tihti laisaks ja oma talendi peale nö liugu laskma. Töökad inimesed aga saavutavad edu. Iluuisutaja Anna Levandi on näiteks öelnud, et tal ei olnud mingit talenti, oli vaid töökus ja see viis sihile. Minu jaoks olulised omadused on töökus, tahtejõud, kirg, pühendumus ja eesmärk – need aitavad viia edasi.
Tean, et Sa oled väga eesmärgiteadlik tegutseja. Kuidas Sa seda teed?
Eesmärgid panen alati kirja. Lisaks visualiseerin. Kõige ehedam näide on see, kui ma 2006. aastal 8 kuuga viisin end praktiliselt „tühjast kohast“ fitnessi Eesti meistrivõistlustel kuldmedalistiks. Igal hommikul ma visualiseerisin, kuidas ma seisan laval, medal kaelas. See oli päris karm aeg – 2 korda päevas tegin trenni, jälgisin väga toitumist – lastele tegin süüa, samal ajal ise oma isudele vastu seistes. Kui ma oma eesmärgini jõudsin, siis praktiliselt kohe ka fitnessist loobusin, sest selline elu ei olnud minu jaoks. Praegu ma ei ole eriline trennitegija.
Visualiseerimisest on aga abi olnud veel mõnelgi teisel korral – näiteks on mul olnud nägemus, milline peab olema minu ettevõtte kontor. Ja nüüd kolisimegi peaaegu ideaalilähedasse kontorisse!
Eesmärkide juurde tagasi tulles – juba aastaid olen viies valdkonnas määranud endale eesmärke. Need valdkonnad on isiklik, vaimne, perekond, äri ja finants. Eesmärke seab ka kogu minu meeskond ja me paneme need ühiselt aasta alguses seifi. Eesmärke võib teistega jagada, aga ei pea. Kõige olulisem on see, mida teed oma eesmärgi jaoks esimesel 90 päeval. Seejärel toimub eesmärkide ülevaatamine 9 kuu möödudes ja kokkuvõte on aasta pärast.
Kui palju Su eesmärkidest realiseerub? Kas Su eesmärgistamise efektiivsus on ka aastate jooksul paranenud?
Keskmiselt saavutan 70% püstitatud eesmärkidest ja see protsent on püsinud stabiilne juba esimeste eesmärkide püstitamisest.
Kui palju Sa oma eesmärkidega jooksvalt tegeled?
Ajaplaneerimine on väga tähtis. Kõik räägivad sellest, aga keegi tegelikult seda tõsiselt ei võta. Minul näiteks on aga ka oma aja planeerimiseks ette nähtud aeg – see on kolmapäeviti ajavahemikus 17-19. Mitu korda nädalas on mul planeeritud aeg iseendale, nn kohtamine iseendaga. Ja ka raamatu lugemiseks on mul ettenähtud teatud päevadel 30 minutit – ma ei tee seda õhtuti enne magamaminekut, sest siis tavaliselt jäädakse raamatu taha magama, vaid leian selleks aega päeva kestel.
Laupäeviti, pühapäeviti ma ei tööta ning kodus proovin vältida samuti töö tegemist. Kell 7.00-8.00 on „minu aeg“, kus ma saan ka läbi mõelda, mis on algava päeva plaanid, mõtlen läbi nö „win a day“ tegevused.
Olulistele e-kirjadele katsun vastata lühidalt, mulle meeldib rohkem personaalne suhtlemine.
Kust Sa ise inspiratsiooni leiad?
Mulle meeldis eelmisel aastal Eestis esinenud Eric Edmeades – inspiratsioonikoolitaja, kes rääkis teemal “6 suurimat viga, mida ettevõtjad teevad”. Kasutan tema koolitusel õpitut siiani ja vaatan tihti materjale üle. Kui aus olla, siis on mul kontseptsioon koguaeg käekotis.
Robin Sharma mõtteviis meeldib mulle ja Brian Buffini on minu iidol – koolitaja, kes alustas ise samuti maaklerina. Ta on minu suurim inspiratsiooniallikas. Olen käinud nii paljudel tema koolitustel USAs, et ühel New Yorkis toimunud 2-päevasel seminaril tõi ta mind kogu auditooriumi ees esile ja tunnustas mind, sest olin ainuke rahvusvaheline klient sellel üritusel. Muidu on Buffini rahvusvaheline koolitaja ja ta on teinud ka palju konverentse Euroopas, kus olen ka muidugi osalenud.
Ma olen käinud üle maailma ligikaudu kahekümnel kinnisvarakonverentsil. Mõnel USA-s toimunud konverentsil on osalenud koos minuga ka meie aasta maaklerid.
Lugeda soovitan eesmärgistamisest huvitatutel Brian Tracy raamatut „Pistke nahka see konn“. Loengi ka ise palju ärialast kirjandust, mind on veel avardanud näiteks Robin Sharma raamat „Juht ilma tiitlita“.
Milliseid vigu Sa oled teinud?
Olen kulutanud liiga palju raha – kõik tahavad sinu ärile oma äri arendades kaasa aidata – reklaamiagentuurid, mitmesugused teenusepakkujad. Ja kuna ma ise olen samuti olnud innustunud ja kirglik oma ettevõtmise suhtes, siis olen ka raha „kergemini ära andnud“, lootes ärile veelgi suurema tõuke saamist. Finantsnõustaja palkamine on vajalik (numbrites ei tunne ma end piisavalt hästi), aga muud teenusepakkujad ning nõustajad tuleks võimalikult palju kõrvale jätta. Minu vead on olnud seni suhteliselt ühesugused – kulutan liiga palju. Rohkem peaks kasutama ära enda ja enda meeskonna loovust ning ideid.
Kui töötajatest rääkida, siis ma soovitan väga proovida maakleri tööd naistel, kes on lastega parasjagu kodus. Sellest võib tekkida uus karjäär, mis annab vabaduse ise oma aega planeerida ja samuti lisasissetulekut teenida. Mitmed naised on meieni niimoodi jõudnud ja neist on saanud väga head maaklerid.
Milline juhus on mänginud Su äris rolli?
Kõik, mis juhtuma peab, juhtub. Tuleb meelde üks tehing, kus ühele majale oli juba ostja leitud ja kokkulepped sõlmitud, kuid siis tuli uus potentsiaalne ostja ja pakkus 40 000 eurot rohkem. Kui ma ei oleks seda vastu võtnud, ei oleks ma kliendile teinud parimat tehingut. Pidin seetõttu varem kokkulepitud tehingust loobuma. Loomulikult oli see keeruline, sest ka esimene ostja oli maja kaua otsinud ja tehinguga arvestanud. Mõned kuud hiljem helistas mulle klient, kellele pidin toona ära ütlema, ja andis teada, et nad said endale maja, mida nad väga kaua vaatasid ja oma unistuste koduks soovisid, aga mille hind oli varem olnud nende jaoks liiga kõrge. Mingil põhjusel oli aga maja hind alla lastud ja nad ostsid selle maja. Oli see juhus?
Kuna enamik inimesi teeb oma elu jooksul vaid paar-kolm kinnisvaratehingut ja seda üsna pika ajavahemiku tagant, siis mis mõtet on kinnisvaraäris „kliendisuhete hoidmisel“?
See on väga vale mõtlemine. Kinnisvaraäris on kaks lähenemist. Tehingupõhise lähenemise korral lõppevadki kõik suhted tehinguga, kuid edu toob kliendikeskne mõtlemine. Kuigi eraisikud teevad tehinguid keskmiselt 5-7 aasta tagant, ei peagi kliendid alati ise tehinguid tegema, kuid nad soovitavad sõpru, tuttavaid, kes samuti kinnisvara müüvad ja ostavad – seega toimib soovituste kaudu müük väga hästi. Meie anname oma klientidele aasta jooksul endast märku 8 korda ja näiteks kliendid soovitavad aastas meile keskmiselt 11 uut klienti.
Mis on nais- ja meesjuhtide vahe? Kas on üldse mingit vahet?
Naised on kindlasti empaatilisemad juhid ja ei ole nii kasumiahned. Naised hoolivad töötajatest kui inimestest rohkem, sest on ju ka emad, see on looduse poolt kaasa antud. 🙂
Kas Sul hobideks ka aega jääb?
Ma olen juba 7 aastat mänginud pokkerit. Talvel tegelen ka mäesuusatamisega.
Sul on 4 last. Töö- ja pereelu ühitamise teemast ei saa kindlasti üle ega ümber.
Mul oli pikka aega abiline, kes kahjuks lahkus meie hulgast mõned aastad tagasi. Muidu ei oleks see kõik tõesti olnud võimalik. Praegu aitab mind mu ema ja ma maksan oma emale palka. Arvan, et see on õiglane.
Pere toetus on ülioluline. Praegu on meil näiteks abikaasaga üks äri koos, kuid see on hakanud kooselule negatiivselt mõjutama – seetõttu olengi mõelnud ehitusärist pigem taanduma hakata, et keskenduda oma teistele ettevõtmistele, kus tegutsen mehest sõltumata. Tuleb kodus vähem tööst rääkida.
Mida Su lapsed tulevikus teha tahavad? Kas Sul on ka neile ootusi?
Suuremad lapsed tahavad minna ettevõtlusesse, palgatööst nad esialgu ei mõtle. Mina neid ei suuna, kuid kui mingeid välistavaid ameteid välja tuua, siis vast munitsipaalpolitseinikuks ja turvameheks asumisel soovitaks mitu korda enne mõelda.
Oled rääkinud mitmel korral visualiseerimisest. Kas Sul on olemas ka pilt oma unistuste elust?
Mul võiks olla kaks kodu, üks Eestis ja teine Hispaanias – just nende kehvade talveilmade pärast. See võiks realiseeruda 5 aasta pärast.
Milline on Sinu meelest suurim leiutis siiani, mis inimkonnale kasu on toonud?
Facebook.
Artikkel ilmus Eneseteostus veebilehel 2016:
